Venemaa meedias on taas käivitunud süüdistuste laine, mille kohaselt osalevad Eesti ja teised Balti riigid Ukraina droonirünnakutes Venemaa vastu. 18. oktoobril avaldatud lood kordavad juba kevadel kasutatud propagandanarratiivi, kuid lisavad sellele uusi süüdistusi Briti eriteenistuste osalemise kohta ning üleskutseid Venemaa sõjalisteks vastumeetmeteks.
18. oktoobril avaldasid mitmed Venemaa väljaanded artiklid, milles väideti, et Peterburi ja Leningradi oblasti vastu suunatud droonirünnakud lähtusid Balti riikidest. Süüdistuste keskmes oli Eesti, keda kujutati Ukraina droonide lennutegevuse aktiivse toetajana.
Väidete peamiseks allikaks oli Venemaa raketi- ja suurtükiteaduste akadeemia nõunik Oleg Ivannikov. Tema sõnul aitavad Eesti võimud Ukraina droone Venemaa territooriumile suunata ning tegutsevad selleks koostöös NATO ja Briti eriteenistustega.
Ivannikov väitis, et Briti eriüksusel Special Air Service (SAS) on Balti riikides esindused, mis aitavad korraldada droonirünnakuid. Tema hinnangul valmistab NATO Balti riikidest ette tulevast sõjalise vastasseisu piirkonda.
Süüdistustega liitus ka Venemaa okupeeritud Krimmi juhtkonna nõunik Aleksandr Talipov, kes tõi droonirünnakute väidetava Balti päritolu tõendina esile Starlinki satelliitside toimimise piirkonnas. Ta väitis koguni, et Läti võis drooniohu tõttu õhuhäire välja kuulutada üksnes selleks, et varjata oma tegelikku osalemist rünnakutes.
Ootuspäraselt ei esitatud neis lugudes ühtegi kontrollitavat tõendit droonide Balti riikidest startimise, nende juhtimise või Briti eriüksuste osalemise kohta.
### Kevadel alanud narratiivi jätk
Oktoobrikuised süüdistused ei ole uued. Propastop analüüsis aprillis kolmeosalises artiklisarjas, kuidas 25. märtsil Auvere elektrijaama korstent tabanud Ukraina droonist kujundati Venemaa propagandameedias süüdistus Balti riikide vastu.
Toona väitis ligi kolme miljoni jälgijaga Telegrami kanal Mash, et Eesti, Läti ja Leedu on avanud oma õhuruumi Ukraina droonidele, võimaldades neil rünnata Venemaa energiarajatisi. Väide jõudis kiiresti Venemaa propagandameediasse ning seejärel poliitikute ja Kremli esindajate sõnumitesse.
Propastopi analüüs näitas, kuidas tegelikust drooniintsidendist kujundati lugu Balti riikide teadlikust osalemisest sõjategevuses. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova hoiatas 6. aprillil Balti riike võimalike vastumeetmete eest.
Järgmises etapis hakati esitama väidetavaid tõendeid droonide stardikohtade kohta. Venemaa meedias nimetati Eesti Rutja küla ja Läti Malnava asulat. Allikatena kasutati teiste seas Telegrami kanali „Balti antifassistid“ asutajat Sergei Vassiljevit ja propagandist Aleksei Stefanovit.
Propastopi kontroll tõi välja, et väited põhinesid oletustel, mitte kontrollitavatel tõenditel. Ometi levisid need paljudes väljaannetes ning neid esitleti isegi Eesti ajakirjanike avastustena.
### Samad süüdistused, uued kõneisikud
Oktoobris kasutatakse sisuliselt sama skeemi. Kui kevadel räägiti Balti riikide avatud õhukoridorist ja võimalikest stardipaikadest, siis nüüd süüdistatakse Eestit droonide aktiivses juhtimises ning lisatakse väidetav koostöö Briti eriteenistustega.
Sõnumite levik järgib tuttavat mustrit. Ivannikovi ja Talipovi seisukohad jõudsid 18. oktoobril väljaannetesse Rosbalt ja Obštšestvennaja Služba Novostei ning levisid edasi teistesse portaalidesse. Kajastused kordavad samu väiteid ja tsitaate, lisamata sõltumatut kinnitust.
### Süüdistusest ähvarduseni
Kõige tähelepanuväärsem osa oktoobrikuisest kajastusest on üleskutse Venemaa vastumeetmeteks.
Ivannikov seostab Peterburi ründamist võimalike tulevaste rünnakutega Kaliningradi vastu ning väidab, et Eesti valmistub sõjaliseks vastasseisuks Venemaaga. Tema hinnangul ei tohiks Venemaa piirduda diplomaatilise reageerimisega.
Ühe võimaliku meetmena nimetab ta Eesti tsiviil- ja sõjalise lennuliikluse täielikku peatamist. See on oluline muutus retoorikas: tõendamata süüdistusest saab põhjendus tegevuseks NATO liikmesriigi vastu.
Propaganda eesmärk ei pruugi olla üksnes avalikkuse veenmine Eesti süüs. Samavõrd oluline võib olla kujundada Venemaa ühiskonnas arusaama, et võimalikud jõulised vastumeetmed oleksid õigustatud ja vältimatud.
### Miks seda narratiivi korratakse?
Kevadiste ja sügiseste kajastuste võrdlus näitab, kuidas sama propagandanarratiivi saab uute sündmuste korral korduvalt kasutada. Muutuvad kõneisikud, tehnilised selgitused ja väidetavad tõendid, kuid põhisõnum jääb samaks: Balti riigid ei ole Venemaa sõja kõrvalmõjude ohvrid, vaid väidetavalt sõjas osalejad.
Selline käsitlus võimaldab nihutada tähelepanu Venemaa agressioonisõjalt Ukrainas NATO liikmesriikide väidetavale vaenulikule tegevusele.
Propastopi aprillikuised analüüsid näitasid, kuidas oletused muutuvad meedias kordamise kaudu näiliselt kinnitatud faktideks. Oktoobrikuine kajastus kinnitab selle narratiivi püsimist.
Loe ka:
Tõrkest sõnumini: kuidas eksinud droonist sai Venemaa propaganda. Osa 1
Tõrkest sõnumini: kuidas eksinud droonist sai Venemaa propaganda. Osa 2
Tõrkest sõnumini: kuidas eksinud droonist sai Venemaa propaganda. Osa 3
Foto: kuvatõmmised väljaandest
Post Views: 111
propastop.org